RSS on lühidalt ning inimkeeles öeldult uudisevoog. Näiteks meie esilehel on näha viimased 5 uudist ja tehnilist nõuannet. Samas ka on näha maailma IT-Uudiseid. Nende uudisevoogudega on võimalik ühineda näiteks oma emaili programmis või ka Interneti brauseris. Ametlik nimetus RSS on “Rich Site Summary või Really Simple Syndication” lisainformatsiooni saab vabast entsuklopediast.

Mida teeb nn. “Bookmarklet” (pisike neljakandiline/ümmargune Facebooki ikoon internetilehtedel juures sildiga “SHARE THIS”)? Need on pisikesed lisad lehtedele, mis annavad inimestele hea võimaluse anda oma sõpradele / tuttavatele ja tuttava-tutavatele teada huvitavatest leidudest Internetis. Näiteks: Sina avastasid selle artikli Internetist, lugesid läbi ja mõtlesid: “vau, seda ma ei teadnudgi! Hmm, äkki sõbrad Kati ja Mati tahaksid ka seda teada saada.” Siis vajutaksid selle artikli lõpus olevale Facebook ikoonile ja tuleks ette uus Facebooki leht, kus sinult küsitakse kas soovid seda jagada Facebookis. Vastad “jah” ja see sama artikel koos oma sisuga ilmub sinu Facebooki esilehele. Ja kõik sinu sõbrad saavad näha ja lugeda seda artiklit.

Kaughaldus on mõeldud kiirete arvutialaste probleemide lahendamiseks. Kaughalduse teel luuakse üle Interneti turvaline kanal Teie arvutissse. Seda ühendust on Teil võimalik katkestada iga hetk vajutades paremal all nurgas asuvale punasele X-ile. Loomulikult on Teie ekraanil näha kõik liigutused, mida teostame Teie arvutis. Kaughalduse sessiooni jooksul ei varasta meie Teie arvutist informatsiooni, paroole, kasutajanimesid ega dokumente. Kaughalduse programmiks kasutame meie TeamViewer‘it. See programm on saanud heakskiidu paljudelt IT organisatsioonidelt rahvusvaheliselt ning seda kasutavad ka laialdaselt teised tuntud it-ettevõtted Kaughalduse tasustamine toimub ühekordse makse alusel, mis on 15 EUR/kord hoolimata teenuse pikkusest. Kõne toimub tavatariifi alusel olenevalt Teie telefonioperaatorist ning meie poolt ei lisata eraldi teenustasu. Arve teenuse eest esitatakse hiljem otse kliendile. Hoolduspakettide omanikele toimub tasustamine vastavalt hinnakirja alusel.

Jah, viirustõrje on arvutile oluline - see kaitseb Teid ohtude eest, mis võivad hakata segama arvuti kasutust või rikuvad Teie andmeid. Viirused ja muu pahavara ei liigu ainult Internetis, vaid ka välistel mälupulkadel ja plaatidel - see arvamus, et viirustõrjet ei ole vaja kui arvuti ei ole Internetiga ühendatud, ei vasta tõele. Viimasel ajal on hakanud levima ka viirused, mis matkivad Teid ja levivad meeletul kiirusel läbi sotsiaalvõrgustike ja suhtlusprogrammide - seda kõik saab ära hoida viirustõrje abil. Hoolimata sellest, et turul on ka tasuta viirustõrjeid, on soovitav kasutada tasulist viirustõrjet, sest see, mis muudab viirustõrje tasuliseks, on ulatuslik uurimustöö ja arendus, mis võimaldab viirustõrjel olla kursis uute ohtudega ning see võimaldab omakorda Teie arvuti täielikku kaitset.

Sülearvuti kasutaja jaoks on aku üks olulisemaid näitajaid, sest kõik sooviks, et nende sülearvuti töötaks võimalikult kaua. Nõrk aku raiskab aega ning lõpuks puudub mõte eelistada sülearvutit lauaarvutile. Sülearvuti aku eluea pikendamise jaoks on oluline teada, et iga aku on nn. “treenitav”. Kui akut pidevalt laadida tsüklitena täis-tühjaks-täis, siis aku mahutavus säilib. Selline “trenn” mitte ainult ei pikenda aku eluiga vaid ka pikendab arvuti järjestikkust kasutusaega.  Ilma trennita aku ei kasuta oma täis potensiaali ja hääbub. Lõpptulemusena ei hoia aku enam voolu sees ja ei ole muud teha kui uus aku osta. Kontrolli ka oma arvuti aku võimekust aadressil  www.passmark.com. Lae sealt alla test ning luba testil kontrollida oma akut. Tulemused kuvatakse sulle peatselt ning näed kui võimekas sinu arvuti aku on. Kindlasti tasub ka aku hoida vedelikest eemal ning jälgida, et aku temperatuur ei kasvaks liiga suureks, st. aku on liiga kuum kui käega katsudes kõrvetab. Selline nähtus võib viidata aku rikkele ning kindlasti tuleks ohutuse huvides aku üle kontrollida.

Kas sa oled kunagi mõelnud kas sinu parool on turvaline ning mida peaksid ümber muutma, et teha see turvaliseks. Järgmisel välismaisel lehel saab seda proovida: http://www.passwordmeter.com/ Tegemist on turvalise lehega ning see ainult analüüsib Teie parooli – seda ei salvestata kuskile ja keegi ei saa seda varastada. NB! Teie isiklik parool on ainus, mis eristab Teid ja suvalist Interneti kasutajat Teie andmetele ligipääsemisel!

Arvutid, nagu ka kõik muud elektroonilised seadmed, ei talu kokkupuudet vedelikuga olgu selleks siis alkohol või tavaline vesi. Vedelik tekitab lühist elektroonikas ning seade võib saada oluliselt kahjustada. Kui ikkagi on juhtunud, et seade on puutunud kokku vedelikuga, mis siis teha?

1. Eemalda seade kiiresti vooluvõrgust ja sülearvuti puhul eemalda ka aku! Ära hakka enne kuivatama ega seadet kallutama, see võib teha isegi rohkem kahju.
2. Kui seade ei ole enam vooluga ühenduses, siis võiks kuivatada seadmelt vedelikku pehme salvrätikuga. Jätkuvalt ei ole kasulik seadet kallutada ega puhuda peale, vedelik kandub lihtsalt sügavamale.
3. Seade tuleks paigutada kuiva ja sooja kohta, et liigne vedelik saaks aurustuda. Ei tasuks küll asetada otse radiaatori peale!
4. Seadet ei tohi vähemalt 24 tundi sisse lülitada. Soovitav oleks tuua seade tehnikule ülevaatamiseks ja vajadusel puhastusse.
5. Lülitades seadet liiga vara sisse, riskite seadme kahjustamisega ning sellest võib remondi maksumus oluliselt suureneda.

PS! Kõige hullem vedelik, mida arvuti peale saab ajada, on Coca-Cola/Pepsi/Dr. Pepper jne, sest lisaks tavalisele vedeliku kahjustusele on need ka vähesel määral söövitavad, mis kahjustad hapraid vaseradasid arvuti sisemuses.

Paljude arvutikasutajate jaoks tuleb üllatusena fakt, et arvutit peab hooldama. Te hooldate oma autot, ise käite arsti juures – miks mitte arvutit hooldada? Sarnaselt autole on ka arvutil liikuvad osad – ventilaatorid. Arvutisse koguneb ohtralt tolmu, sest ventilaator imeb kõik lähikeskkonnas oleva tolmu korpusest läbi. Suur osa tolmu ka ladestub sinna, mis põhjustab arvuti halvema jahutuse. Halb jahtus viib ülekuumenemiseni ning arvuti töökiirus langeb oluliselt – halvemal juhul võib oodata kulukas remont. Sülearvutit peaks hooldama vähemalt korra aastas (eeldusel, et arvuti töötab koduses keskkonnas) tulenevalt tema väiksest korpusest; lauaarvutit harvemini – umbes 1,5 aasta tagant. Pidev korraline hooldus tagab arvuti pika eluea ning vähendab kulukaid remonte.